Kuidas ma foilimist õppisin

Kirjutatud 06/07/2021


Ma olen alati arvanud, et foiliga sõitmine on megaraske ja ohtlik ja et seda ma küll isegi ei proovi kunagi. Viimasel ajal aga kõik mu lemmiksurfitsikid jagavad instas pilte ja klippe sellest, kuidas nad lohe või tiivaga foilivad ja isegi hüppavad ning kuna kaks vaba päeva oli ju Hiiumaal surfamise jaoks ammu planeeritud, aga lõpuks selgus, et tuult väga ei luba, siis mõtlesin, et midagi peab ju tegema ja laenasin naabersurfiklubist Kristiini käest LF foili ja Kalevi käest ostsin tiiva.

No Hiiumaal läks lõpuks nii, et oli muudki teha, kui surfata, aga tagasi Tallinnasse jõudes puhus Stroomis täpselt nii palju nagu alati, et päevitamiseks ebamugav, aga lohetamiseks vähe. Seega perfektne foili õppimise ilm. Kiivri panin päehe, kalipso selga,  Pets pani laua kokku, Kristiinilt sain mõned õpetussõnad ja olingi juba selle suure kolakaga vees.  Tuult oli 4-5m/s, lohe 12m2 North Reach. Hingasin sügavalt sisse, lükkasin esimese jala sträppi ja algaja õnne puhul sain kohe püsti ja mõned meetrid sõita. Kui laud veest välja tuli, hakkas natuke hirmus ja viskasin ise end vette, laua lükkasin koguaeg jalgadega eemale enda ette. Paremale õnnestus veel mõned korrad, vasakule tundus ulme. Peale tunnikest harjutamist, otsustasin, et olen väsinud ja pean ikka mõned videod ka ära vaatama enne kui uuesti proovin.

Kodus vaatasin videosid ja sain aru, et esimene suur viga oli see, et ma lauda jalgadega eemale viskan, just nii on suur tõenäosus  foiliga vastu nägu või liine saada.  Päris palju oli googlis pilte foiliga saadud vigastustest, mis mõjusid päris hirmutavalt. Aga samas, väljakutsed on mulle alati meeldinud ja vapper pole ju see, kes ei karda, vaid see, kes oma hirme ületab. Järgmisel päeval panin juba ise laua kokku, tuult oli ka natuke rohkem, kui eelmisel päeval ( 5-7m/s) ja oluliselt lihtsam oli lauale saada. Paremale poole õnnestus juba mitu pikemat triipu teha ja laud tuli ilusti veest välja ka, tunne oli kirjeldamatu. Pole ammu midagi nii ägedat kogenud.  Point on siin see, et lohe tuleb hästi kõrgel hoida, keha ka sirge ja raskus pigem esimesel jalal või võrdselt, keha raskust taha ei kalluta, nagu twintip lauaga nii harjunud oleme. Kui vasak pool tundus algul võimatu, siis mingil hetkel olin nii kaugel Rocca pool, et polnud valida, tuli hakata vasakule ka sõitma.  Kui esimene pikem triip ka vasakule tehtud, tuli meelde, kui kirjeldamatult hea tunne see oli, kui omal ajal esimesed triibud twintipiga tehtud sai. Tuli ka meelde see, kuidas ma nina arvutis kõikvõimalikke prognoose uurisin ja tuult ootasin, selle järgi Saaremaale, Hiiumaale, Pärnusse, Vääna ja lõpuks isegi Filipiinidele, Dominikaani, Kreekasse, Egiptusesse sõitsin.

Teise foilipäeva võisin igati õnnestunuks lugeda. Kolmas läks täiesti pekki, puhangulise tuulega ei saanud ma lauale isegi peale. Neljas kord oli Kersalus. Kuigi olin päev otsa Katariinal koolitanud, siis nii kripeldas, et sõitsin õhtul veel Kersalusse. Poole tee peal tuli meelde, et unustasin lohe pumba randa, sain Madisega kokku lepitud, et võtab selle kaasa ja kõik OK… kui Kersalus avastasin, et olen lohe ka randa jätnud. Ei tea küll, kes või mis mul nüüd pea nii segi on ajanud… Kiire kõne Kristiinile ja lohe oli päästetud. Õnneks foilimata ka ei jäänud, tänud Kennole, kes laenas mulle oma 9m2 Naishi ja sain jälle tunnikese harjutada ja juba päris korralikud vilega triibud.  Seekord siis juba uue North Sonariga. Pärast proovis Karro ka veel õnne, aga selleks ajaks oli tuul juba nii kukkunud, et nautimise asemel sai ta pool kilomeetrit lohe ja foiliga jalutada. Aga ilusa pildi sain tast vähemalt.

Nii ja viimane katsetus siis eile Katariinal. 10m2 North Pulse. Mõned pikemad sõidud sain, aga enamus aega kulus kõndimiseks, sest vesi on praegu nii madal, Katariinal palju kive ja koguaeg oli vaja otsida piisavalt sügavat kohta, et startida, nii mõnigi kord sõitsin end madalikule kinni ja tagusin jalgu vastu suuri põhjas olevaid kive.

Aga no see on tõesti supertunne, kui laud üles tõuseb ja veesahinat enam ei kuule. Naudin jälle iga hetke vees nagu siis kui kunagi alustasin lohesurfiga. Pikk tee on veel minna, aga kindlasti tahan varsti ka foili ja tiiba proovida. See suvi on fantastiline, jätkuks vaid tuult!P.S. Meil on nüüd surfiklubis ka täiesti algajatele mõeldud foil olemas ja seda saab meilt rentida.