El Gouna Surfitrip
Mida rohkem Punase mere ääres käia, seda armsamaks see saab. Seekord oli tuult isegi vähem kui varasematel aastatel, aga reis ikka äärmiselt meeldejääv ja elamusterohke.
Alustaks seekord hoopis delfiinidest. Eelmisel aastal õnnestus neid snorgeldamistripil korra vilksamisi näha, aga sel aastal ujusid poisid nendega koos mitu pikka minutit. Isegi neid nii lähedalt näha, oli lummav, oskan vaid ette kujutada, mida poisid tundsid delfiine peaaegu puudutades. Loodetavasti tuleb veel selliseid võimalusi, sest tegelikult arvasin mina, nagu ka teised naised paadis, et delfiinid meid küll lähedalt näha ei soovi ja nii me pidimegi laevatekilt vaatama, kuidas teised lõbutsevad… 
Veealune maailm ise on ka maagiline, snorgeldades kaotad ajataju ja lihtsalt naudid olemist.
Red Sea Zone pakub ikka mõnusat vaba äraolemist. Rannatoolid ja -varjud on paigas, kokk on õppinud paremini süüa tegema, rannapoisid on valmis lohesid üles ja alla aitama. Less is more nagu öeldakse, ei mingit liigset luksust, aga millestki ei ole ka puudu.
Sõita sai seekord igasuguste tuultega ja kasutust leidsid nii 7m2, 9m2 kui ka 12m2 lohe. Tuletasin oma vanad trikid meelde ja õppisin isegi ühe uue, seega nautisin vees olemist väga.
Hea meel on oma õpilaste üle. Peaaegu kõik, kes reisil olid, teevad juba lohega hüppeid ja kes veel ei tee, see vähemalt plaanib.
Kuna Egiptuses loojub päike sügisel juba 17.30, siis mõistlik on ärgata koos päikesega. Kui see algul tundub täiesti ebareaalne, et puhkusel nii vara ärgata, siis hiljem hakkad seda nautima. Mõned korrad jõudsime isegi randa enne seda kui päike tõusis. Vaatepilt oli seda väärt. Päikesetervitus rannaliival tõusva päikese all, on samuti elamus, mis paitab hinge veel pikalt. Üldse pean vist hakkama oma südant jagama kahe armastuse vahel, lohesurf ja jooga…
Nüüd oleme tagasi ja kuigi lõpuks on tuul ka siia jõudnud ja surfarid hullavad sügistormis, siis ikkagi esimese asjana hakkasin planeerima kevadist surfireisi. Eesti rannad näevad mind kevadel või siis ikkagi… nädalavahetusel.
Ilusate fotode autor on Marko Rebane ja rohkem fotosid näeb siit ja siit.
