Unistusi täide viib aeg

Kirjutatud 07/11/2018

Sügis oli väga ilus. Loodus imeilus ja värviline, tuul tugev. Käisime Lindaga mitu korda Saaremaal, armusime Koovi randa ja 22 pluss m/s hakkas juba normiks kujunema, kuni… Olime just uue plaani teinud jälle Koovile sõitma minna, kui ma ühel hommikul joogatunnis räiget valu seljas tundsin ja pärast seda enam kõige lihtsamaidki harjutusi teha ei saanud. Paar päeva kannatasin seljavalu ja ühel korral peaaegu, et minestasin poes. Kiirabi mõõtis kõik elutähtsad numbrid ära, midagi katastroofiliselt valesti polnud ja mõne aja pärast tundsin end nii hästi, et sõitsin ise koju, aga selg oli väga valus veel paar nädalat ja ma sain aru, et olen oma kehale liiga teinud ja võib-olla mitte ainult kehale… Nüüd ma siis mõne aja elasin tuulesõltlastele kaasa instagramis ja woo appis. Magasin ja sõin paksuks end, ostsin vitamiine ja lugesin. Päris palju oli aega ka elu üle järele mõelda.

Naistel on komme üle mõelda ja mina olen ülemõtlemise maailmameister. Haige olles jõudsin lõpuks järeldusele, et ma olen enda vastu  liiga karm ja kriitiline olnud. Ma heidan endale pidevalt  ette oma purunenud suhteid, oma kaootilisi ja vahel hullumeelseid valikuid, et ma ei tööta kontoris kaheksast viieni, et mul on kapis rohkem kalipsosid ja bikiine kui normaalsel naisel kleite ja pitspesu et mul on ainult üks laps, et ma ei ole selline nagu kõik teised inimesed. Aga miks? Ma olen küll elus teinud väga palju vigu, aga ma olen neist kõigist midagi õppinud ja need on minust teinud selle inimese, kes ma praegu olen. Olen ju tegelikult täpselt siin, kus ma olen alati tahtnud olla. Mul on maailma kõige ägedam hobi, ma reisin palju tänu tööle, mida ma jumaldan. Ma olen vaba tegema just seda, mida ma tahan teha ja millal ma tahan. Mul on maailma kõige ägedam tütar, kes õpib Inglismaal väga heas ülikoolis ja kellel on isa ja ema mõlemad natuke teistsugused kui ühiskond eeldab. Aga ta ise on meiega rahul ja see on peamine.

Kui ma tegin oma valikud, siis kaotasin  palju, aga unistusi täide viib aeg…ära peatu poolel teel. Ma ei oleks siis uneski julgenud loota, et olen siin, kus ma praegu olen. Ma naudin kõige rohkem maailmas looduses olemist, päikesetõusu ja päikeseloojangut, vett, külma või sooja, ookeani või järve, vahet pole, peaasi, et liiguksin lohe või SUP-i laual.

Täna külm ja kõle november Eestis, aga homme türkiissinine vesi, soe tuul ja värvilised lohed Egiptuses, ma armastan kõike seda ja luban ennast ka rohkem armastada edaspidi!

Sügistormid. Vääna, Pärnu, Stroomi, Saaremaa

Kirjutatud 01/10/2018

Sügistormid. Vääna, Pärnu, Stroomi, Saaremaa

Suvi oli täiuslik, täis päikest ja SUP surfi ning meeletult palju ilusaid päikeseloojanguid surfiklubi terrassil.  Algas juba mais ja lõppes täpselt kalendri järgi 22.septembril. Suve viimane päev oli üks ilusamaid surfipäevi, mida üldse mäletan. Tuult 8m/s, vesi ja õhk 22 kraadi või rohkemgi.

Vääna, 18 m/s

Aga kirjutama ei ajendanud mind üldsegi mitte see ilus suvi…  Sügis on alanud tormidega ja mina jälle lohesõltuvuses. Peale seda pikka ja kuuma suve, mõjuvad sügistuuled eriti mõnusalt. Umbes nagu peale kuuma sauna külm bassein.

Juba paar nädalat ärkan nii, et enne voodist tõusmist, võtan telefoni, vaatan üle kõik prognoosid ja elu dikteerib tuul.

Esimest sügisest tormituult nautisin Väänas. Müstiliselt ilus rand ja majakõrguste lainete vahel ei ole aega mitte ühegi tüütu mõtte jaoks, puhas nauding ja seda pikki tunde…

Järgmise tormiga sõitsin Pärnus, Pärnu on mulle millegipärast nagu kodurand, seal tunnen end tormituultega kindlamalt kui kuskil mujal ja hüppasin  ka oma senise kõrguse rekordi 11,1 m.

Stroomi 22m/s

Kolmanda tormi võtsin vastu oma päris kodurannas, Stroomis.  Jälle üks fantastiline päev, tuult oli puhanguti 22m/s. Tuul oli küll puhanguline,  aga seltskond parim, tuulesõltlased Linda, Tarmo, Indrek ja Mihkel möllasid ka mitmeid tunde vees. Puhkepauside ajal sai naerda, nii et kõht kõveras. Woo (seade, mis mõõdab hüpete kõrgust), on mulle kõvasti motivatsiooni andnud, tõenäoliselt ma ei oleks sellise tormiga neli korda vette tagasi läinud ja tund aega sõita suutnud, kui ma ei oleks endale püstitatud  15m kõrgust taga ajanud. Õnneks on veel pikk maa minna, parimaks kõrguseks sel päeval Stroomis jäi 9,8 m. Kuna 7m2 lohe sikutas vahepeal liiga kõvasti, siis õhtuks tulitas roiete all nagu oleks nuga saanud (pole küll seda tunnet tundnud, kirjelduste järgi pakun, et see võiks olla midagi sellist), aga see ei vähendanud positiivset emotsiooni, mis sellest päevast sain, parim päev läbi aegade Stroomis!

Saaremaa tühjad rannad

Kirsiks tordi peal on möödunud nädalavahetus. Saaremaa on ja jääb parimaks surfikohaks Eestis. Seekord oli mul siis endale pandud kaks eesmärki, kiirus 70km/h ja kõrgus endiselt 15m. Esimesel päeval üritasin ainult kiirust püüda, teisel päeval alustasin kiirusest, aga kukkusin nii valusasti, et parimaks kiiruseks jäi 61,4 km/h. Kuigi Koovi on kiiruse sõitmiseks tõenäoliselt parim koht Eestis, siis seekord veetase oli kõrge ja siledat vett oli ainult paaris kohas, otse kõrkjate taga, nii ma siis choppi kinni sõitsin ja selili lendasin. Kõrguse jaoks olid olud perfektsed, aga 15 m peab veel mõne aja ootama.  Siiski, söön putru ja teen trenni edasi, lõvishampooni oleks ka vist vaja… ;)  Tuul oli superluks 15-18m/s ja kohalikud poisid näitasid taset. Väga äge! Kogu Saaremaa trip oli väga mõnus, tänud Linda ja Iris ägeda seltskonna eest! Loodetavasti kostitab oktoober meid ka hea tuulega!

Pärnu torm

Kirjutatud 23/06/2018

Ei saaks öelda, et parim surfipäev, aga parim elamus küll sel aastal.  Muidugi teisipäevane Vääna ka palju alla ei jäänud.

Pärnusse lubas tuult 15m/s ja tegime plaani terve päeva Raekülas surfata. Marek oli veel eriti entusiastlik, sest see oli tal sel aastal esimene surfipäev. Tegelikkuses ulatusid puhangud 25m/s.

Raekülas oli isegi parkla vee all ja kuna lohede üles laskmiseks plats puudus, siis sõitsime Pärnusse ja õigesti tegime. Kõigepealt käisin vees 7m2 Banditiga, niikaua sain hakkama, kui laua ära kaotasin, peale seda taltsutas lohe mind, mitte mina lohe. Siis otsustasime Lindaga Erkkilt 5m2 lohe laenata. Linda pani korra selle külge, aga otsustas siiski mitte minna, müts maha ausalt, et ta selle endale külge pani, esimestel surfiaastatel oleksin ma sellise tormiga kohvikus teisi oodanud. Siis proovisin ise 5m2 merele minna, aga see oli nii upsakas, et ma ei osanud talle meele järele olla ja puhangud olid juba nii jõhkraks muutunud, et isegi 5m2 vedas randa ära. Pole hullu, peale mind haaras selle 5m2 üks 90kg mees, talle oli OK.

Suured tänud Erkkile, kes meid seal nõu ja jõuga mitu korda abistas! Pärnu Surf Center on ka väga ilus ja mõnus koht surfaritele.

Marek sai 7m2 lohega ikkagi päeva kirja ja Tarmo ja Linda uue kogemuse, naerda saime enda üle kõik ja mitte vähe.

Mulle tuli jälle meelde, miks ma seda lohesurfi nii armastama hakkasin .

Keenia surfireis. 5.jaanuar

Kirjutatud 04/02/2018

Keenia surfireis. 5.jaanuar

Magan öösel vaid paar tundi. Närv on sees, pole mitu aastat üksi nii kaugele reisinud. Pabistan peamiselt sellepärast, et kas saan hakkama suure surfipagasiga.

Tegelikult kulgeb kõik väga ladusalt. Tallinn-Frankfurdi lennul magan ja Frankfurt-Nairobi lennul loen raamatut. Raamat on nii haarav, et ma ei telli veini ega pane kaheksatunnise lennu ajal isegi TV-d tööle.

Enne passikontrolli tabab mind küll ebameeldiv üllatus, märkan alles nüüd, et väljaprinditud e-viisal on reisi alguseks märgitud 6.jaanuar. Aga täna on ju 5.jaanuar. Õnneks on elu  õpetanud, et vahel on parem vait olla kui rääkida. Endal põlved nõrgad, ulatan passi koos viisapaberiga tollitöötajale ja sel ajal kui ma sõrmejälje näidiseid annan, viskab tema viisapaberi ühte paberihunnikusse, viskab pilgu mu passi, vaatab mulle otsa ja ulatab passi tagasi ja soovib head teed.

Nairobis hotelli jõudes, veendun, et kõik on nagu eelmisel aastal… ka aukudega baldahiinivõrk. Piserdan end sääsemürgiga kokku ja heidan voodisse. Malaariatablette ma sel aastal kaasa pole võtnud. Magan kui beebi ja ärkan paar minutit enne kella. Hommikusöögiks tellin paar samosat ja piimaga kohvi. Tuuakse kuum piim ja pakk lahustuvat kohvi. OK, lennujaamas on päris kohv, ei lase ma tujul langeda.

Malindis olen juba kell 11 ja pool tundi hiljem olen villas, millest saab mu kodu kaheks järgmiseks kuuks. Tuul puhub, sooja on 30 kraadi varjus ja ma kavatsen seda vägagi nautida.

Stroomi Jõulusurf

Kirjutatud 22/12/2017

Stroomi surf

Ei ole veel asju kokku pakkinud Keenia reisi oodates. Pigem tekkis täna merel mõte, et miks ma üldse nii kaugele peaks sõitma, kui kodus ka terve talve surfata saab.

Vahepeal on neli sõidupäeva olnud, kolm väga head ja üks nooo…  Tegelikult selle ühe päästis ka päikesepaisteline ilm ja väga ägedad lained. Selliseid laineid polegi varem Stroomis näinud, võiks isegi öelda swell… Kuskil merel oli tohutu tuul, aga randa jõudis vaid suur laine.

Pärnu sõidupäevad olid mõnusad. Ühe võlgnen Tanelile ja Ilonale. Hommikul aknast välja vaadates liikus minu mõte küll Harku suusaradadele, sadas ilusat laia valget lund… Aga Ilona ja Tanel olid kindlad, et selleks ajaks, kui me Pärnusse jõuame, on lumi sulanud ja tuul puhub edelast. Täpselt nii oligi. Kuigi „stardipakk“ oli jääs, saime mõnusa surfipäeva kirja. Pärnus on alati äge!

Teine Pärnu surfipäev oli Reigo, Kai ja Ahtoga. Tuul oli luks, seltskond veel parem! Tänud ka Erkkile, riideid on ikka palju parem vahetada surfiklubis kui autos.

Tänane Stroomi oli meeldiv üllatus ja selle eest on vastutav Õnnekas. Ma olen vana hea windguru ise juba windy.com vastu vahetanud ja oleksingi tänase tuule maha maganud… Õnneks Õnnekas mitte.

Tuult oli 10 m/s ringis ja merel kolm naist, Liisi, Õnnekas, mina. Luksus kuubis! Armas oli ka Martinit üle pika aja näha ja suured tänud piltide eest!

Jõulusurfi ootel :)

Ahjaa, kõik on rohkem kui oodatud 24.detsember Jõulusurfile Stroomi Surfiklubisse, kes vette ei taha minna, sellele pakun hõõgveini ja annan kaamera ;)

Lohesurfi koolitus Keenias

Kirjutatud 11/12/2017

Stroomi Surfiklubi kolib selleks talveks Keeniasse, Watamule. Kui soovid õppida lohesurfi parimates võimalikes tingimustes, siis võta ühendust juba täna kristi@kiteboarding.ee

Lohesurfi koolitused toimuvad Turtle Bay rannas, kus tingimused õppimiseks on perfektsed, õhk ja vesi keskmiselt 28 kraadi, tuul ühtlane, valdav tuule kiirus 8-10m/s, valge liivarand, sile vesi.

Koolituse hinnaks 50 EUR/h. Paketi hind kokkuleppel.

Kui soovid infot majutuse ja lennupiletite osas või muud infot Watamu kohta, kirjuta kristi@kiteboarding.ee

6.detsember, Stroomi

Kirjutatud 08/12/2017

Väga luks päev oli, tuul 10+ m/s ja 9m2 Bandit.  Äge oli näha, et mees- ja naisenergia merel täiega tasakaalus. Ilona, mina, Kai ning Marek, Indrek ja Andres. Kuna aknast vaadates tundus ilm kohutav, siis olin vaimu valmis pannud ka selleks, et kui rannas ikka liiga külm on, tulen koju tagasi. Tegelikult ei olnud üldse külm ja oli väga mõnus jälle. Ühtlane loodetuul ja sile vesi ning päike paistis vahepeal tumedate pilvede vahelt nii lahedalt nagu keegi oleks merel ereda lambi süüdanud.

Sõitsime rohkem kui tund ja kõigil näod säramas kui maha tulime. Kui lohesid kokku pakkisin, tuli veel Tanel ja Indrek jäi  temaga koos vette hullama.

Ma ei tea, kas asi on mu uues lohes, aga lihtsalt ei saa küll sellest, juba ootan hullumoodi laupäeva, lubab head tuult Pärnusse!

30 knotsi ehk esimese advendi lohesurf tehtud

Kirjutatud 03/12/2017

30 knotsi ehk esimese advendi lohesurf tehtud

Prognoos oli üsna hirmutav. Erinevatel andmetel pidid puhangud ulatuma 15 kuni 22 m/s, aga kuna ma hommikul peeglisse vaatasin ja mõtlesin, et tahaks neid kõhulihaseid Keenias ka veel näha, siis tuli minna.

Õnneks ma olen jälle ühe laheda surfitsiki oma endiste õpilaste hulgast leidnud, kes on piisavalt hull, et sõita minuga teise Eesti otsa tuult püüdma. Kell 9.00 olidki Indrek ja Ilona mul maja ees.

Pärnusse jõudsime 11 ja juba olid esimesed tuulesõltlased vees. Nii äge oli näha Rainerit ja Otti, kellega me paar nädalat tagasi kuumas Egiptuses surfasime, Mari ja Valdot ning muidugi Margust, Aivot ja Karrot, Indrekut.

Tuule tugevuseks näitas Pärnu sadama mõõtja 15-18 m/s ja ma kahtlustan, et nii ka oli, sest korra kui laua kaotasin, siis kätte saada oli seda võimatu, kuna lohe sikutas kõikidest pingutustest hoolimata kalda poole, laud aga lebotas jonnakalt lainete vahel.Tahtsin juba alla anda ja randa kaldale bodydragida, kui üks kena noormees mulle laua ära tõi. Tänud! Kohe teine tunne, ilma lauata oled nii tugeva tuulega ikka väga abitu olend.

Ilona oli eriti vapper, kihutas kui pöörane seal meestega võidu, äge!

Poisid tegid ilusaid õhulende, aga mul jäi täna julgusest puudu. Mõned hüpped ikka tegin, aga need tundusid  kontrollimatud… Tuleb  jõuluvanale see kiri ära kirjutada ja veidi rohkem julgust järgmiseks aastaks soovida.

Peale kaks tundi lohetamist külmas vees, maitses Stefani pizza megahästi.

Detsembrikuu lohesurf

Kirjutatud 01/12/2017

Prognoos lubas juba mitu päeva tänaseks head tuult Paljassaarde. Hommikul aknast välja vaadates tekkis küll korra kahtlus, et kas asi on ikka seda väärt… Aga mitu päeva sai ju oodatud ja Miinisadama tuulemõõtja näitas 10m/s tuult, tuli minna.

Tallinnas surfamisel on suur eelis. Kui kodus kalipso selga panna, jääb kõige ebameeldivam osa surfamise juures (riiete vahetamine) ära.  Jõudsin esimesena kohale, teadsin, et kaua mõelda ei tohi, kahtlused on rannas kerged tulema, eriti kui taevast laia lörsti alla sajab, nii et kiiresti pumpasin lohe täis ja kui hakkasin liine külge panema, kuuslin juba,kuidas keegi karjus „Crazy girl,“  Indrek oli kohal.

Vees oli tegelikult väga mõnus. Kuigi taevast sadas lörtsi, oli mul täna oluliselt soem kui kaks viimast korda Pärnus, isegi käed ei hakanud külmetama. Sõitsime umbes tunnikese, mina 9m2, Indrek 11m2 lohega. Oleks tõenäoliselt rohkemgi sõitnud, aga tuult jäi veidi väheks, et hüpata ja niisama triibutamiseks on tund täiesti piisav.

Rainer seekord piirdus Indreku lohe üles laskmisega. Mis ma ütlesin, külma ilma puhul randa jõudes pikalt kaaluda ei tasu,  tuleb kiiresti tegutseda. Nägin Raineri auto tulesid oma 15 minutit mere pealt enne kui ta lahkus.

Peale El Gouna trippi on tegelikult päris mitu head sõidupäeva olnud. Eelmisel pühapäeval Stroomis, teisipäev ja kolmapäev Pärnus.  Selleks pühapäevaks lubab Pärnusse jälle head tuult. Tuleb minna!

Kuna mu blogi loevad ka mu armsad õpilased, siis pean siinkohal ikkagi meelde tuletama, et külmas vees surfamiseks on vajalik korralik varustus ning kaugele merele ei tohi mingil juhul minna!

 

El Gouna surfireis

Kirjutatud 30/11/2017

El Gouna surfireis oli sel korral juba kuues. Ütlen ausalt, et vahepeal peab käima uutes sihtkohtades, et aru saada, kus on tegelikult kõige parem. El Gounaga samad punktid on seni saanud vaid Jacaranda beach Keenias.

El Gounasse reisimise suur eelis on see, et istud Tallinnas lennukisse ja maandud juba viie tunni pärast Hurghadas ning sealt poole tunni autosõidu kaugusel ongi El Gouna.

Kanalite vahel asuv linn ise on igatpidi turvatud ja väga puhas ning kohalikud on rahulikud ja viisakad ning oma kauba müümisega turistidele närvidele ei käi.

Tuulega vedas meil seekord eriti hästi. 14-st päevast 10 puhus tuul ja mis mulle eriti meeldis, tugev ja ühtlane tuul. 10+ m/s on vist küll iga lohesurfari unistus. Eriti mõnus on see siis, kui väljas on 25 soojakraadi ja vesi 20 ringis.

WKL, meeste finaal

Esimene laagrinädal oli meil sätitud  WKL (https://www.facebook.com/worldkiteboardingleague/) toimumise aega. Väga vinge oli maailma tippe freestyle finaalides näha. Nii meeste kui naiste tase oli hämmastav.

Ei teagi nüüd, kas kogu me esimese nädala reisiseltskond sai motivatsiooni võistlusi vaadates, aga kuidagi kujunes laagrist tõsine spordilaager ja peale lohetamise me midagi muud teha ei jõudnudki. Sõna otses mõttes võib laagri kokku võtta kite/eat/ sleep/repeat.  

Meie reisidel juba traditsiooniks saanud päikesetõusu sessionid olid seekord eriti populaarsed. Mitu päeva järjest nautisime nii päikesetõusu- kui ka päikeseloojangu surfi. Ma ei tea kas jalgpall on parem kui seks, aga päikeseloojangu sessionid merel… 100%.  Üldse lohesurf on maailma kõige ägedam hobi, need vaated ja värvid, mis merel avanevad, see vabaduse tunne ja eriti see, et kui tahan kruiisin kaugele merele ja otsin delfiine, kui tahan sõidan kalda all ja harjutan uusi trikke või hüppan mitme meetri kõrgusele ja vaatan, kuidas rand ülevalt poolt vaadatuna välja näeb. El Gouna puhul on mul üks lemmikaeg veel, paar tundi peale päikesetõusu, siis paistab linn merelt värviliste lohede ja mägede taustal eriti müstilises valguses. Sinise 50 varjundit ei ole siinkohal vaid klishee.

Surfiklubi, kus majutume on ka väga chill koht. Kuigi on olemas kõik mugavaks eluks vajalik, on nad ikkagi suutnud säilitada mõnusa eheduse.  Olemas on dushid, restoran, internetiühendus, tuulemõõtja, rannapoisid, päikesevarjud, kompressor lohede täispumpamiseks.

Seltskond oli ka super, ma ei tea ise küll kuidas, aga tõmban enda ümber nagu magnetiga samasuguseid lohesurfihulle nagu ma ise ja seda on ainult rõõm vaadata.

Kui esimese nädala seltskond olid kõik juba iseseisvad surfarid, siis teine nädal lisandus kaks õppijat. Hea meel on, et kõik arenesid oma oskustelt edasi. Kadri ja Keit õppisid esimesi hüppeid, Marek, Ott ja Rainer lihvisid oma hüppeid. Eriti äge, et Mihkel ja Veeli tegid oma esimesed pikad sõidud. Mihkel on nüüd täiesti iseseisev lohesurfar, Veeli kahjuks sai peale esimesi pikemaid sõite väikese vigastuse, aga alla ei anna ja juba Keenia laagris harjutame temaga edasi.

Tuuletuid päevi oli vähe nagu sai öeldud, kaks neist veetsime basseini ääres taastudes, ühe merel snorgeldades ja delfiine imetledes ning ühe kaablipargis. El Gouna kaablipark on üks vingemaid maailmas ja samal ajal kui me seal olime, algasid just Euroopa ja Aafrika meistrivõistlused, kuhu oli ka terve punt eestlasi osalema tulnud.

Kokkuvõttes oli üliäge reis ja kui soovid meiega 2018 aasta sügisel liituda, anna  märku kristi@kiteboarding.ee, meie laagrid on väikesed ja seega varakult broneeritud.

Rohkem pilte;

https://www.facebook.com/pg/kristiskiteboarding/photos/?tab=album&album_id=10155941978639700

https://www.facebook.com/pg/kristiskiteboarding/photos/?tab=album&album_id=10155950095939700